Ivari film.
Ma kuulsin päris palju kommentaare, et see polevat olnud kuigi õudne ja värki... No ma eriti ei nõustuks. Mina olin terve aja Leeni õlas hammastega kinni. Minu arust... Noh, kuidas seda öelda...
See maskiga onu oli väga spooky, kui ta nurga tagant välja hüppas, kadus ja ilmus. See teise mehe seinale naelutamine oli ka päris jube.
No ma jääks selle juurde, et verd jah palju polnud, aga.. See kadumis- ja ilmumistrikk tegi minu jaoks töö ära küll :D
Need, kes tänapäevaste verest nõretavate õudukatega harjunud on, ei peaks vaatama. Ma ei teagi, kas seda filmi psühholoogilise õuduka alla saab liigitada, aga... Midagi sinna kanti pigem küll :P
Vaatasin koos Ivari, Andrese, Maarja ja Leeniga.
Minu muuvi!! :D Lõpuks ometi sain ka jälle käpa sisse :D
Minu üks absoluutseid lemmik ameerika komöödiaid. See on lihtsalt kuidagi nii... Geniaalne :D Peategelane on läbi aegade üks paremini meeldejäänud filmitegelasi, ja seda mitte ainult tema täiesti ainulaadse välimuse pärast, vaid see tekst ja žestid ja kõik... It just works for me :D
Nalja sai normaalselt, kuigi mina nägin seda filmi viiendat korda umbes :P Mõnus asi, mida öösel kell üks vaadata, ma pean ütlema :D Kaasa mõtlemata on ikkagi lõbus :P Aju võib vabalt välja lülitada :)
Seda filmi ma küll ainult kiidaks. Isegi kui ma seda ise teen ja nii. Lihtsalt kuidagi väga mõnus, on sellist tüüpilist "jalaga-munadesse" huumorit kaa, aga midagi extra veel. Ja see extra teebki selle filmi vaadatavaks minu jaoks. Sest nagu ma siin vist rõhutanud olen juba, see ameerika tüüpiline huumor eriti ei köida muidu.
Minuga vaatasid Andes, Kender, Renata ja Ivari.
Tänan teid, düüdid, selle kesköise kutse eest :D
0 avaldust:
Post a Comment